Eesti haridussüsteem

Esiteks, mul on selline tunne, et võiks midagi kirjutada,
teiseks juhtusin peale arvutimaailma artiklile, nägin ka, et targo võttis sõna. tema seisukohti võib lugeda siit: Targo arvamus.

Targol on väga head punktid, järgnev tekst tuleb siiski enda arvamusest, proovin ära põhjendada ka miks ma nii ja naa arvan. Olgu siin juures mainitud, et hetkel mul veel ülikooli haridust pole, aga plaan seda omandada on suur. Seega piirdub minu kogemus sellega, mida ma olen kuulnud[ülikoolide kohta] ja kogenud[kutsekool&põhikool].

#1 IT imago
Arvan, et koolis ja üleüldse tutvustatakse lastele liiga vähe võimalusi. Millised elukutsed on olemas ja mida nad endast kujutavad? Isegi, kui ma olin programmeerinud suhteliselt kaua, sain alles hiljuti teada, et programmeerija võib palju muudki olla, kui lihtsalt patsiga poiss, kes istub pimedas nurgas kontoris ja programmeerib üksinda spagett-koodi. Võiks olla mingisugune leht, kus on olemas erinevaid erialasi, iga eriala juures tutvustus. Selle abil peaks teada saama millised elementaarained on eriala jaoks kõige tähtsamad. Selle kaudu saaks inimene paremini oma aega planeerida, mitte tähtsamatele ainetele vähem aega pöörata, tähtsamatele ainetele rohkem.

Kui ma olin programmeerinud päris jupi aega juba, sain ka teada, et matemaatika on üks väga olulisi aineid seoses programmeerimisega. Vähemalt alguses ei näinud mina mingit seost, aga seos hakkas ennast järjest rohkem ja rohkem ilmutama.

Oletan, et hakkasin programmeerima umbes 8ndas klassis. Matemaatikaga oli mul alati probleeme, 9nda klassi lõpus oli mul matemaatika puhta 2. Kuid ühel hetkel läks mul lamp põlema, sain aru, et kui tahan üldse programmeerimisega kuhugi jõuda, tuleb matemaatika endale väga selgeks teha. Nii ma siis võtsin erinevaid õpikuid ja hakkasin vabast ajast õppima. Tegelikult ma leidsin, et selline õppeviis sobis mulle mitmeid kordi paremini, seda järgnevatel põhjustel:

• õppisin, siis kui oli keskendumisvõime laes
• sain keskenduda erinevatele aspektidele, ma ei lahendanud tavalisi arvutusülesandeid üle ja üle, fokuseerisin rohkem tekstülesannetele ja valemite tõestamisele

9nda klassi lõpueksami sain viie, samal ajal oli mul matemaatika lemmik õppeaine[siiani ON!]. Kui enamus inimesi kurdab selle üle, et jälle anti õppida, siis mina lausa ootan käed rüppes, millal saaks endale ülesande millega peab meeletult mõtlema . Matemaatikas on nii palju eriharusi omakorda, et ühel inimesel lihtsalt ei saa igav hakata. Stereomeetria/Algebra/Kalkulus/Seti teooria/Kombinatoorika – neid on meeletul hulgal. Point: Oleks teadnud, et matemaatikat on vaja programmeerimises, oleks hakanud isegi varem tegelema ning oleks meeletu eelis praegu

#2 Inimestel puudub huvi
Käin ise hetkel kutsekoolis, esialgu oli inimesi 31, nüüd juba 20 paiku. Inimesed on peaaegu ALATI vaimustuses IT’st. Kes meist ei oleks vaimustuses, poisina, kui kuuleks, et on igasugused arvutid ja tehnika ja blabla? Mina olin esimesena platsis. Mis tegelikult juhtub, on see, et inimesed tulevad kooli õppima lootes, et see on midagi lahedat. Nad ei tea sellest mitte halli tuhkagi, ja lõppude lõpuks on nii, et 31 inimesest on 2 programmeerijat, keda huvitab see eriala ja teised lähevad arvatavasti kraavi kaevama, või mingile muule alale. Mõned “targemad” saavad asjast varem aru ja vahetavad kooli, teised jällegi ütlevad, et ‘kui juba nii kaugele tulin, siis eriala pole mõtet enam vahetada’. [Asi ei ole üle liialdatud, asjad ongi täpselt nii!]

Mida ma tegelikult öelda üritasin, on see, et inimestel on eelarvamused teatud erialade suhtes, jällegi tuleks vaadata #1 punkti ja võibolla mõelda sellele, et koolis oleks parem tutvustus erialadest, et hoida ära eelarvamused.

#3 Praak
Nagu ennist ütlesin, väga paljudel inimestel pole huvi, kooli lõpetab ära hulk inimesi, kes küll midagi õppisid aga on reaalselt liiga nõrga taustaga/tahtmisega, et edasi töötada. Siit tuleb see, et riik maksab koolidele raha täiesti mõttetu tegevuse eest. Ja kuidas tekib praak? Ikka punkti #2′ga => inimestel puudub huvi. Minu tekst tundub nagu see oleks ainult ühe kutsekooli järgi kirjutatud, kuid tegelikult on täiesti tavaline, et TTÜ informaatika eriala lõpetav inimene ei tea mis asi on lingitud list. Isegi minu kolm esimest punkti paistab olevat lingitud list, fiksi 1 ja oled ligemal kõige punktide fiksimisele.

#4 Sihka sahka pahka lahka
Vähemalt siin kutsekoolis, kus olen, õpetatakse aineid täiesti suvalises järjekorras. Mingit plaani ei ole. Hetkeline programmeerimisteekond:[algusest->suuremaks]

• C# – wow väga huvitav paistab, saime teada nii mõndagi, tegime paar kõvemat sorti rakendust nii LINQ kui muu tehnoloogiaga. Tehti selliseid asju nagu pangast XML lugemine ja valuuta konverteerija. Ka tehti RSS lugejaid väikese vaevaga.
• PHP – Noh jah, hakkame aga õppima kõike otsast peale, paljudele inimestele ei meeldinud.
• Pascal – Alustame nullist, vaatame mida tähendab muutuja. Õpetaja: ma ei tea teie haridusest midagi nii, et hakkan õpetama nii ja naa kuidas endale parem on.
• Visual Basic – Hello

Ma ei näe, miks peaks kutsekoolidel üldse selline struktuur olema, kindlasti ei ole minu kool ainuke enda taolistes. Kutsekoolid võiks täiesti arvestavad kohad olla, kui vaid neid hakata parandama paremuse suhtes. Õpetajate vahel võiks mingi kordineerimine olla, või siis KINDEL kava. Hetkel on nii, et õpetajalt küsitakse mida sa õpetada tahad? Õpetaja: ZA)(YSACHCHUAI!!  Leian, et kutsekool on andnud mulle võimaluse tegeleda just nende asjadega, millega ise tahan tegeleda. Samal ajal ise juurde õppides kodus.

#5 Põhikool
Mina ei näe täpset põhjust, miks ei võiks põhikoolid pakkuda erinevaid ringe, kust saab ennast arendada veel rohkem. Kasvõi mingi programmeerimisring põhikoolis. Muidugi ei ütle ma seda, et kõik peaksid seda võtma, vaid need, kes sellest huvitatud on, samuti ei saa me teha kõigi erialade jaoks seda, aga IT siiski on tulevik, ja selles pole mingit kahtlust, lapsi tuleks meelitama hakata sellistesse ringidesse juba varem. IT ei koosne ainult programmeerimisest, seal on väga palju erinevaid erialasi, mille peale võib edasi minna: Arvutivõrgud, toodete administreerimine, riistvara.

Leian seda, et hariduses pääseb liiga kergelt läbi. Olen täiesti kindel, et minevikus tuli pingutada. Põhikoolis saab läbi ilma ühtegi raamatut lugemata, hästi vähe matemaatikat teades(2+2=4!) jms. Tänu sellele tulevad nõrga taustaga inimesed välja, ja see omakorda pärsib ülikooli taseme tõstmist, sest häid inimesi on ikka ja jälle vähem ning vähem, varsti saab neid ühe tiku murdmisel jäävate juppide peal üles lugeda. Mida lollimaks inimesed jäävad, seda lollim mass hakkab ka ühiskonda juhtima, see on nagu rekursioon. baaskeiss=kõik on lollid.

Benjamin F. Fairless
What is the recipe for successful achievement? To my mind there are just four essential ingredients: Choose a career you love, give it the best there is in you, seize your opportunities, and be a member of the team.