Views

kirjutan ka [b]enda[/b] vaated siia, äkki mõni saab teada midagi uut või äkki aitab see post otsustada kellegil või summutab miskit. eks igal inimesel ole omad tõekspidamised. loodan, et väga mööda ei pane teemast, see komme on mõnikord. ma tean, et see post ei lähe täpselt 1:1le kokku selle teemaga, aga kirjutan ta siiski

sul peab alati olema töö, mida sa armastad, aga samas peab ta ka olema tasuv, ehk tuleb teha trade-off nn “kui palju ma seda tööd armastan” ning “kui palju palka ma saan”, see oleneb inimesest ning eks tuleb ise leida õige tasakaal kõige vahel. inimesed valivad eriala liiga kiirelt ja põikpäiselt, päris paljud kujutavad IT kohta miskit muud kui eelnev kogemus puudub või silmaring kipub väga väike olema. kui sa progremist ei armasta, siis läheb sul väga raske tööl käimisega ning enda motiveerimisega. oli mul neid tööpäevi mitu ja mitu kus ma lausa jooksin tööle, et progreda saaks ning öösel-magamise-ajal-genereerituid-lahendusi ellu viia.

kui mingi valik elus teha(millest oleneb päris palju), tuleks end enne kurssi viia, rääkida mitmete inimestega, see käib kõige kohta – kooli valik, eriala valik, etc. mina mäletan nii palju, et mu kursusel(~32 inimest) võibolla heal juhul 2% läksid progrejateks, 15% võibolla edasi arvuteid-komplekteerima ning servereid haldama ning ülejäänud(päris suur protsent!) kas siis loobusid või jätkasid mingi muu asjaga, mis ei seostunud ITga. TTÜl on nt lahtiste uste päevad ja neile võib ka tudengivarjuks minna, kus sa saad rääkida ~15 inimesega(ise kasutasin seda võimalust, sain palju parema pildi õpilastelt). üldiselt, kogemus on ikka ja jälle näidanud, et lahtised uksed/kooli kodulehe olev HYPE erinevad totaalselt sellest, mis reaalselt koolis toimub.(lahtised uksed on rohkem selle ideega, et ‘tule meie kooli, me ruulime!’)

edasi.. kõige kõvemad tegijad on need, kes on ISE varakult alustanud ning jälginud tavalist keskkool-ülikool teekonda, erandeid on mitmeid, selles pole kahtlustki. mul oli matemaatika puhta 2 umb 8nda lõpuks, paar lihtsalt kalkulatsiooni oligi siin see, et kui tahan täpselt sinna kooli kuhu tahan, siis pean ma matemaatika viie peale saama VÕI feilin lihtsalt, ja nii läkski.. iga päev 4 tundi tekstülesannete lahendamist(ning mitte tuima vaid süstematiseeritult), alustades SELLEST, et miks ruutvõrrandi valem üldse töötab ja kuidas üks inimene sellise komplekse väljanägemiseni jõudis, lõpetades tuletiste/integraalidega, (kutsekas sügasin kotte, naeratasin ja sõin jäätist – erilist vahet poleks olnud, keskkooli mate on sama)
igasugune ise-õppimine on tõepoolest alguses raske, eriti matemaatika ja programmeerimine, aga see on ka üks tähtsamaid asju – iseõppimine. mida varem sa selle omandad, seda parem sinule. võin nii palju öelda, et matemaatika on ikka kuradi lahe, esiteks sellepärast, et kõik kui tervik klapib omavahel, tihti sa ei pea midagi pähe jätma, sest see lihtsalt on loogiline.(a la miks tuletamine töötab nii nagu ta töötab etc.)
hetkel teengi väikest reklaami ning annan välja hea lehekülje, mis seletab kõike matemaatika kohta => http://tutorial.math.lamar.edu/
sul on olemas kordinaatteljestik, mingisugune kuubikuvõrrand, mis lõikab nii Y kui X telge ja sa saad seda võrrandit lihtsa vaevaga keerata 3D ruumiliseks kujundiks ja arvutada välja ruumala, pindala, etc.
või kasvõi kõige klassikalisem näide, sul on funktsioon antud kindlas vahemikus, kuidas sa summeerid kõik vahepealsed olevad väärtused kindlas vahemikus(eriti kui neid on infinite).. ja kuidas sa jõuad üldse integraalideni nullist?(kui nt integraale ei eksisteeriks – kuidas sa sinna saad),

ma usun, et sellised inimesed kellel on kõva matemaatiline background, suudavad olla rohkem kui programmeerija, kes võtab speci, tekitab sellest koodi. neid ei tahaks isegi programmeerijateks kutsuda vaid insenerideks, kes suudavad igasuguseid probleeme lahendada, alustades signaalide töötlemisest, erinevatest algoritmidest. kui keegi tuleb mu juurde, räägib, et ta tahab seadeldist, mille lükkad(mingi väike usb stick) läppari taha ning mis kohe annab sulle neti, siis ma ei lööks hambad risti vaid sul on piisavalt kogemusi, et teada ka riistvaralise poole peale, kuidas kõik töötab. KUIDAS asju integreerida üksteisega ning panna neid töötama kui tervikut. isegi, kui sul pole aimu, siis sul pole mingit probleemi researchi teha ja hakata asju kokku panema nullist.(a la WEpi kräkkimine läheb kiirelt)

sellesmõttes vast olen päri, et päris palju asju matemaatikast sa üldse ei kasutagi programmeerimises, aga see polegi TÄHTIS, kuivõrd mingi asja mõistmine veidi kõrgemal levelil kui lihtsalt ‘a sellega saab seda lahendada’, see kandub mõtlemisse edasi, kuidas sa asju näed. täpselt samamoodi näen ma hetkel neid microsofti fanboysi, kes teevad lõppkasutajatele päris kõvasi lahendusi aga nad tegelikult ei tea, mida nad reaalselt teevad, neil pole kogemust nii riistvaraga(iga progreja peaks sügavamalt sellega kokku puutuma!) kui süsteemilevelil olevate keeltega(C&asm). – aga kurat kah, neil polegi seda vaja, kui nad tahavad jääda poisikesteks,

hetkel muidugi näen seda nii, et kui sul on kõvem taust all, C&mata,riistvara(elektroonika isegi), siis sul on suur kontroll kõige üle, mida sa teed, sa funktsioneerid paremini kui programmeerija, see, mis keeles sa hiljem otsustad progreda, sellel pole mingit vahet, sa võid selle omandada 2 kuuga(ka sünteetilised trikid nt), no problemo.
ise ma õppisin elektroonikat ka mingil määral, 18 aastaselt panin enda RISC mikroprotsessori kokku, seda küll vaid simulaatoris, aga erilist vahet sel pole. mainin ka ära, et TTÜs on raamatukogu, kust võivad nii TTÜ õpilased kui ka teiste koolide õpilased raamatuid laenutada ning nende 4ndal korrusel on ikka väga kõvasi raamatuid(alustades algoritmiõpikutest nagu nt Thomas Cormen – introduction to algorithms 3) lõpetades mängude raamatutega(OpenGL and game programming).
võtsin siis raamatu, mis rääkis mikroprotsessoritest, nende optimiseerimisest, käsukonveieritest ning oi teab millest veel, midagi erilist ma ei mäleta, aga see on su alateadvuses, sa tunned end kohe targemana, sa viid suvalisi ühendusi palju paremini kokku. lugesin ta ära, ja panin kokku lihtsama mikroprotsessori koos assembleriga(kes näha tahab, võib slle kuskil mu blogist üles leida, äkki 2010 entry vm?!), ja võtsin uue raamatu.. ning UUE ja uue..(võrkude kohta, cisco introduction).. ja uue(openGL).. ja uue(introduction to algorithms – thomas cormen)..ja uue(steve skena – algorithms).. ja uue ja uue ja uue.. ja uue*20000000. tähtis on harjutused läbi teha, kohe kindlasti.

varsti suutsin juba lineaarset algebrat hallata päris kenasti, polnud probleemiks maatrikside transformatsioonidega häkkida openGLI ning teha lihtne skelett-animatsioon, mis töötaks openGLis. TÕSISELT lahe, kuidas sa blenderis teed mudeli, ekspordid vertexid txt faili, su programm loeb nad kõik sisse ning mapib skeletile need vertexid peale, nüüd skelett(nagu inimskelett, kus liha on peale pandud), pöörab üht luud ja kõik liigub kaasa ilusasti(ei jää sakiline), jällegi hunnik matemaatikat, alustades vektoritest, maatriksitest, trigonomeetriast, kõrgemast matemaatikast(kuidas luude vahelised vertexid ennast sätestavad, kui üht luud liigutada nt) JA selle reaalne mõistmine, miks ta tõesti nii töötab

ja niisamuti, algoritme õppisin(kas just sügavuti) aga päris mitmeid raamatuid lugesin, samamoodi arendasid loogilist mõtlemist ning seda, et sa suudaks ise mingi algoritmiga valmis saada..eksisteerib päris palju erinevaid saite, nt projecteuler.net, spoj.pl, mis testivad su teadmisi algoritmidest kui ka skilli, et uusi algoritme luua. isegi eestlased korraldavad, (tartu EIO – Ahto Truu ning muud isikud selle taga, respect!), ka need olid toredad eneseharimise saidid.

uskuge mind, kooliga te tegijaks ei saa!! aga kool on vajalik kindlasti. pange tähele, praktilist kogemust oli mul vähe, ma ei teadnud kuidas tarkvaraarendus käib, mõnikord ma isegi ei viitsinud praktiseerida loetut, seega hakkasin ka kooli kõrvalt tööl käima,(tegelikult praktikal!), aga kuna kõik oli hästi, hakkasin palka saama ja jäin kooli kõrvalt edasi. nüüd kui kunagi vahetan tööandjat, siis on mul ette näidata reaalsed projektid, mis on Eestit muutnud, elu hakkab minema nii pidi, et sina otsustad kellele sa tööle lähed, mis palka sa tahad, mis graafikut sa tahad, etc etc.. KUNA sa lihtsalt oled nii kõva tegija.(ma ei ole veel tegija, kuid prügin selle poole, äkki 3-5 aasta pärast?!)

oma valiku tegin lähtuvalt sellest(Tallinna Polütehnikum), kuna mul oli siht olemas, kuhu minna tahan, teadsin, et keskkoolis võetakse aineid päris põhjalikult läbi ning mulle endale oleks pigem kasulik saada sama paber + rohkem teadmisi IT ala pealt kui lihtsalt õppida keskkooli), samas pange tähele, selle valiku tegin ka sellep, et TEADSIN kutsekas on lihtsam mulle.
see andis mulle paar asja, esiteks sain tegeleda täpselt nende asjadega, millega mul vaja oli. (koduseid ülesandeid oli vähe),
teiseks kogu polü filosoofia ongi põhimõtteliselt selles, et meie sulle eriti midagi ei õpeta vaid juhendame, sina pead ülejäänud tööd tegema – kõlab nagu suht mina ju? mul pole selle vastu midagi.

hetkel on siis viimane aasta polüs. edasi kavatsen arvatavasti minna TLÜ’se õppima, seda peamiselt sellep, et ta peaks veidi kergem olema kui TTÜ, samas õpib seal kindlasti midagi uut. lihtsalt tahan tekitada olukorda, kus ülikool ei sega mul töötamist ning arenemist, samas tahan ma siiski ülikooli ära lõpetada, meelel on suuremad plaanid kui Eesti, ehk siis ülikool paistab suht MUST-have. ükskõik, mis öeldakse ülikooli kohta, soovitan ikkagi hankida omale vastav haridus.

ning IT’ga rikkaks saamine – sul peab see sisse olema kodeeritud, sellep, et mina näen seda nii, kui sul on kõik skillid olemas, siis sul TÕESTI on võimalus end panna positsiooni, kus sa raha teenid rohkem kui nt 100k eeki kuus, aga enamustel inimestel on puudu see isikuomadus, mis kombineerib täieliku fanaatilikuse ärimehelikusega(tähendab, inimesed kellel on sügav armastus selle vastu millega nad tegelevad ei ole nüüd väga huvitatud sellest, et nad rikkaks saaks, neile on tähtis, et nad saavad end edasi arendada ja saavad piisavalt raha, et ilusasti elada ja teha seda, mida nad tahavad, resimine jms),
heade ideede peale tulemine ei ole teab, mis raske, aga neid täita – see on juba teine teema, öeldaksegi, et idee pole midagi väärt.
minul on näiteks paar päris head ideed, mida ma loodetavasti tulevikus täidan.

hetkel progren üldsegi C#s(töö) ning vabal ajal mässan Androidiga ning Javaga, kõik need sensorid, location managerid, jällegi väga huvitav teema ning asi saab ainult huvitavamaks minna.